Olen väsinult ja õnnelikult tagasi. Tempo oli väga kiire ja pildistamiseks ja süvenemiseks jäi natuke aega napiks. See-eest õnnestus suurepäraselt reisi peaeesmärk, edukas esinemine kooriga “Maailma kooride mängudel”

Hiina tekitas minus väga palju küsimusi ja pean tõdema, et kuvand Hiinast on inimestel üldiselt ikkagi küllalt väär, pidin ka omi arusaamu selle reisi jooksul korudvalt muutma. Vähem või rohkem on meie kuvandis sees ikkagi arusaam rõhutud rasket kommunismi iket kandvast rahvast, kes elab allpool vaesuspiiri. Siis kindlasti ei saa väita, et kõik selles kuvandis vale oleks, kuid prevalveerib siiski pilt rahulolevast, õnnelikust hiinlasest, kes on oma riigi üle VÄGA uhke. Palgad tõusevad, toit läheb paremaks ja kui liita siia juurde veel 60 aastat ajupesu, siis saamegi tulemuseks ühe õnneliku väikse hiinlase. Tsensuur, võimas propagandamasin ja muud kommunismile omased võtted on muidugi igapäevase elu osa, aga muidu näeb see kõik välja nagu igati moodne kapitalism. Pean tunnistama, et tulin Hiinast tagasi suuremas segaduses ja mulle tundub, et oleme paraku vist maakera juba liiga keeruliseks elanud, et seda enam päästa.  Aga kindlasti tuleb sinna tagasi pöörduda, et oma lihtsamatele küsimustele vastuseid otsida ja seda ma ka teen. 

Piltide nimed: “Ootan vastust” “Valvur” “Rõõmus mees karpidega” “Mees jänesega” “Kodu” “Puhkavad”