Tõnu on mees, kellest ma tegin oma elu esimese “päris” kaanepildi. Päris sellesmõttes, et mu pilte oli ennem seda arvatavasti ajakirjade esikaantel juba kümmekond olnud, aga see oli pilt, mis sai läbi mõeldud, kaane jaoks pildistatud ja tehtud nõnda, nagu tõesti tol korral parim tundus. Ja see pilt on esimesele ajaproovile juba vastu pidanud ja on täna, kuus aastat hiljem, endiselt hea….Aga…

Täna pildistasime me need uued pildid, mida teiega jagan. Ja tegelikult oli kõik sama moodi nagu kuus aastat tagasi. Tõnu oli endiselt Tõnu, mis siis, et vähemalt kuus meetrit kuulsam ja osavam helilooja kui tollel korral. Ma loodan, et kui me 30 aasta pärast teeme ühte järjekordsetest sessioonidest, siis on sellest esimesest kaanepildist juba 36 aastat ja kõik on ikka sama moodi…. See on hea tunne, kui tekkivad inimesed, keda oled portreteeriunud juba 10 aastat ja nad tulevad jälle, astuvad läbi, nad teavad kuhu tulla ja Sina tead, et nad tulevad ikka.