“Saar”  Salla maakond, Lapimaa.
…et lõppeks kord see hirmus kära, kuid rahu see ei mahu ära…

Seekordne Lapimaa reis pakkus looduse poolt tõelise naudingu. Hetk, kus sügis ulatab kõige selgemal kombel oma teatepulga talvele ja seda mõnede päevade jooksul - kaunilt ja elegantselt. Ühtäkki jäi vahelt ära harjumuspärane porine, vihmane, lägane ja lirtsuv aastaaegade vahetund. Punased mustikalehed piiluvad sind lume alt, hommikune härmatis, mille päike veel ära jaksab sulatada ja imetabane vaikuse tunne, mis ujub su poole järvelt, kus on tume võluvesi, mis esimeste külmadega justkui sulametalliks muutunud.

Äitähh reisikaaslastele ja lähipäevil lisan vaikselt mõned pildid
P.S. See fraas seal alguses on Vaiko Epliku viimaselt plaadilt. Väga nauditav, lausa pastoraalne.