Fotograafias on rida magusaid teemasid, mille pildistamist mõned peavad igavaks; leierdatuks; ebakunstiliseks ja maitsetuks. Noh loomulikult võime alustada näiteks päikeseloojangutest ja lõpetade kassidega ja eks sellises meelevaldses klassifikatsioonis on ka omajagu tõtt, aga mitte ainult. Ma arvam, et igas pildistajas peaks olema teatud annus kirge ja soovi ilu jäädvustada ja kui sa midagi nii ilusat näed, siis lihtsalt tekib vastupandamatu soov proovida seda ka 150. kord pildistada. Ise lootes, et äkki on just täna see kord, kui mul õnnestub see paremini kui kunagi varem. Minul on selliseid nõrkusi küllaga ja võin päikseloojanguid, puid ja laineid lõputult pildistada, selles mingit tagamõtet või kõrgemat eesmärki omamata. Üks nendest teemadest on sügisesesd veepiisad, mis sümboliseerivad justkui kaunimaid pärle ja hindamatumaid ehteid, ometigi ei saa neid keegi kanda, mis muudab nad eriti ihaldusväärseks.
2 lisa kommentaar
Justkui oleks kunagi näinud siin piltidel ka tehnilist atribuutikat… aga praegu ei hakka silma. Ehk annaks paljastada numbreid pildi taga… ja kui kõrgelt pildistatud. See, et “photoshopituna” tundub see pilt, on minu silma viga?
Kui sind just minu palganumbrid ei huvita, siis võid selle pildi EXIF infost ise kõik järgi vaadata, mis sulle huvi pakub, kuni kellaaja ja säriajani välja. Photoshopis on see pilt tõesti ruudukujuliseks lõigatud, seda on raske mitte märgata, aga muu jääb vist su fantaasia viljaks.