Kolmandaks sügavaima mulje jätnud teemaks Lõuna-Aafrikas võiks olla Karoo – ehk maailma suurim platoo. Otsatu tasandik, mis võtab enda alla 1/3 kogu Lõuna-Aafrika pinnast ja pakub väga kauneid ja erinäolisi maastike, mida on raske millegagi võrrelda. Tegu on ühe maismaa vanima paigaga maakeral. Kui kunagi oli hiidmanner Gondwana, siis sealt pärineb ka Lõuna-Aafrika ja Karoo oma 300 miljoni aasta vanuse ajalooga. Selle otsatu maa-ala ülemine Kalahari serv pakub poolkõrbelist punast maastikku, lääne serv ranniku pool kauneid järsemaid mustasid mägesid ja Karoo keskosa hõlmavad tasasemad alad. Kesk-Karoo linnad on veel omamoodi müstilised paigad, kus inimesed tiksuvad oma karjakasvatuse rütmis, käivad kirikus ja ei oma välismaailmaga just palju kontakte, samuti ei ole arvatavasti paljud neist kunagi merd näinud. See otsatu avaruse tunne, mis laiub kesk-Karool ehk asendabki omal moel tunnet, mida meie käime mere ääres otsimas. Vastandiks alam-Karool paiknevad mõned maailma peeneimad veinimõisad ja lääneserv pakub kevadeti maailma suurimaid lilleõitsenguid.

Kuivõrd nende kolme meenutusega hetkel oma Aafrika reisi siin blogis lõpetan, siis peab tõdema, et tegu on looduslikult väga kauni ja hästi hoitud riigiga. Kindlasti lähen sinna tagasi, et pooleli jäänud teemasid veel edasi uurida ja pildistada. Viimases GEO’s oli veel põnev uudis, et  loomisel on hiiglaslik looduspark, mis hakkaks hõlmama Zimbabwe, LAVi ja Mozambiigi piiri äärseid loodusparke, millest moodustuks hiiglaslik park, mis on piisavalt suur, et seal toimuks sees ka loomade ränne. Nii, et põhjus tagasiminekuks on olemas.  Kindlasti korraldan ühel hetkel ka pildiõhtu LAV’i teemadel, kus näitan pildisaagi ette. Selle kohta panen siis blogisse kutse üles ja kõik on loomulikult oodatud, aga usun et see ei juhtu ennem kuud-paari.