Nii, ameerikamaalt ei ole ikka veel ametlikku pressiteadet tulnud, nii et ma nihelen siin toolil edasi ja ei saa veel endiselt ametlikult kekata, aga võite mu edevusele lootma jääda –  ma ikka panen selle teate siia üles, kui see saabub. Aga, et te seniks ei arvaks, et ma olen põgenenud või teadmata kadunud, siis ma nüüd muudan enda kuvandit ja jagan teiega mõnda ilusat tööna valminud pilti kaunitest naistest.

Kui looduse pildistamine on mulle väga hingelähedane (mis on niikuinii juba selge) siis erandina on mulle ka väga hinelähedame nö. kommenrtsliku fototöö tegemine, mis on hea õnnestumise korral minu jaoks suurem õnnestumine, kui keskpärane läbi higi ja pisarate tehtud fotokunst.

Igatahes esimene krasaavitsa on Sveta, kellel on Pikal tänaval portselanipood. Kui te vaid aimaks, mis raha eest ta pea kohal tamiilide otsas portselani rippus! Selle riputamise ajal igatahes mul ja stilistil käed värisesid. Aga nagu näha, kõik pidi olema venepäraselt rikkalik ja poeproua kaunis ning särav.