Kaupo Kikkas

Läksin

kaupers — Tue, 09 Mar 2010 15:55:40 +0000

Kui mind keegi peaks lähima kolma nädala jooksul Eestis nägema, siis võite kindel olla – see pole mina! Sest kohe lähen ma täitma ühte viimase aja unistust – istuda autosse Kaplinnas ja sõita üle Karoo maailma suurima platoo ja läbi Kalahari kõrbe Botswanasse. Kas see õnnestub ja kas ma elusalt ja tervelt tagasi tulen selgub mõne aja pärast. Olge seniks terved ja tublid ja tooge mu tagasitulekuks natuke kevadet ka kohale.

K. nagu Karoo, nagu Kaplinn ja nagu Kõrb
P.S. Selle pildi tegid viimasel stuudiokursusel õpilased, kui ma neil white balance’i aitasin sättida - vaat kus nugised, ahh!

Tõeline metsamees

kaupers — Fri, 05 Mar 2010 09:23:43 +0000

Sel talvel pildistasin RMK’le suurema sessiooni metsatöödest. Pildile sai püütud nii väljavedu kui harvesterid, nii töö- kui puhkeasendis ja lisaks muud sellega seonduvat. Aga raskeks läks ühe asjaga – kus oleks mehi, kes päriselt ise käsitsi metsa lõikaksid? Tuleb välja, et suured rauast masinad ongi juba enamuse “käsimehi” välja vahetanud ja seda legendaarset metsamehe elukutset saavad oma tööks veel üsna vähesed nimetada. See mees, kes siin piltidel, on Ardi Kaldre. Mees, kes minu jaoks muutus justkui selle kaduva ameti ikooniks. Vaikne habetunud mees, kes töötab pikad päevad metsas, seltsiks sae urin ja lõkke praksumine puhkehetkel.

Peab tunnistama, et ma olen alati austanud inimesi, kes oma tööd naudivad ja seda hästi teevad. Olgugi, et mul ei ole au toda meest lähemalt tunda, ei tekkinud mul hetkekski kahtlust, et ta kuulub just nende parimate hulka.

Resonabilis

kaupers — Thu, 25 Feb 2010 10:00:50 +0000

Eelmisel nädalal pildistasin ühte väga põnevat muusikalist koosseisu, millel nimeks Resonabilis. Juba koosseis kui selline on täisti ainulaadne: kannel, tšello, flööt ja vokaal. Stiilimääratlus oleks avangardistlik, eksperimentaalne klassikaline muusika? Leppisime vist juba kaks aastat tagasi kokku, et teeme sessiooni ja nagu paljude asjadega ikka, siis nüüd sai see lõpuks teoks. Kuna ansambel viljeleb muusikat, mida on väga raske piiridesse suruda või konkreetselt klassifitseerida, siis sai kohe alguses selgeks, et proovime piire murda ka piltides. Märksõnadeks ebamaine, animalistlik fantastika. Lause perfektsuseni küündiva töö tegi omalt poolt kunstnik Jaana Jüris. Piltidel Resonabilise laulja Iris Oja ja tšellist Aare Tammesalu.

Atlas

kaupers — Sat, 20 Feb 2010 09:19:43 +0000

Kui mütoloogias on titaan Atlas, kes kandis maakera oma õlgadel, siis Eesti mütoloogias võiks Kalevipoja, Põhjakonna, Rehapapi ja Soome Tuuslari kõrval olla ka meie oma Atlas, aga ta kannaks kõrvitsat, mille seemnetest sai maakera alguse. Pildil juuniorite Eesti meister kulturismis Mikk Raudsepp ja Atlase motiiv.

Tõnu Kõrvits

kaupers — Fri, 12 Feb 2010 16:25:58 +0000

Tõnu on mees, kellest ma tegin oma elu esimese “päris” kaanepildi. Päris sellesmõttes, et mu pilte oli ennem seda arvatavasti ajakirjade esikaantel juba kümmekond olnud, aga see oli pilt, mis sai läbi mõeldud, kaane jaoks pildistatud ja tehtud nõnda, nagu tõesti tol korral parim tundus. Ja see pilt on esimesele ajaproovile juba vastu pidanud ja on täna, kuus aastat hiljem, endiselt hea….Aga…

Täna pildistasime me need uued pildid, mida teiega jagan. Ja tegelikult oli kõik sama moodi nagu kuus aastat tagasi. Tõnu oli endiselt Tõnu, mis siis, et vähemalt kuus meetrit kuulsam ja osavam helilooja kui tollel korral. Ma loodan, et kui me 30 aasta pärast teeme ühte järjekordsetest sessioonidest, siis on sellest esimesest kaanepildist juba 36 aastat ja kõik on ikka sama moodi…. See on hea tunne, kui tekkivad inimesed, keda oled portreteeriunud juba 10 aastat ja nad tulevad jälle, astuvad läbi, nad teavad kuhu tulla ja Sina tead, et nad tulevad ikka.

Kivide Blues

kaupers — Thu, 11 Feb 2010 10:35:26 +0000

Mees istub järve kaldal, püüab kala.
Teine mees tuleb vaikselt juurde ja istub tema kõrvale.
Istub tunni, istub teise, istub kolmandagi.
Lõpuks ei pea kalamehel närv vastu ja küsib: “Miks sa ise kala ei püüa, istud siin mu kõrval niisama?”
Teine mees vastab talle: “Oi ei minul pole seda kannatust”

Mul on samamoodi arhitektuurga – mulle hirmsasti meeldib…mõelda hoonetest ja nende lugudest, proovida tunnetada nende vormi ja pinda, mõelda, kes kunagi sealt aknast välja vaatas. Aga ma olen nagu see teine mees, kui on isu, siis võin tundide kaupa maju pildistada, aga kui kästakse, siis pole mul seda kannatust. Siin mõned graniitblokid viimasest Soomes käigust ehk “Kivide blues”

Jälle Lapimaal

kaupers — Fri, 05 Feb 2010 15:39:03 +0000

Vabandan väikse eetrivaikuse pärast. Olen nüüd nädalakese Lapimaal olnud ja mõned päevad veel jäänud. Kuna käsi on haige, siis olen vaid mõned pildid teinud, aga tore ja rahustav on nagu alati.

Jätan teile kaaslaseks selle virmaliste pildi, mis pärineb üleeilsest ööst. Tagasi olen kolmapäeval, siis jälle kõigest pikemalt.

P.S. Tänan kõikide heade soovide eest, äitähh teile, see tegi palju rõõmu!k.

Made in USA

kaupers — Tue, 26 Jan 2010 17:47:55 +0000

Nii, nüüd ma olen siis ametlikult tõuloom. Ameerikast saabusid vastavasisulised medalid, rosetid ja tõutunnistus – Kaupo tõuloom! Ühesõnaga tormas USPS kuller siia ja ulatas pidulikult mulle mu medalid üle….ehk et kui nüüd tõsiselt rääkida, siis lõpuks avalikustati WPPI fotovõistluse tulemused, millest ma teile poole sõnaga eelmise aastal kuskil rõõmsalt kirjutasin.

Alustan päris algusest. Üldiselt ma ei osale eriti võistlustel, soovitan küll kõigil teistel, aga ise olen mõnel üksikul osalenud. Eelmisel aastal kinkis kallis kolleeg Annika (Metsla) mulle sünnipäevaks liikmestaatuse organisatsioonis nimega WPPI (Wedding and Portrait Photographers International) mis on üks maailma suurimaid fotograafide organisatsioone ja väga võimas. Ja nii tuligi osaleda ka nende fotovõistlusel, pildid valmis trükkida ja DHL’i viia, mis oli kõik veel räigelt kallis ka.

Aga igatahes, mul läks väga hästi, saatsin üheksa pilti ja sain Grupifoto kategoorias kolmikvõidu! Arvestades, et seal võistlusel osaleb mingi 7000-8000 pilti, siis peab tunnistama, et olin ise ka üsnagi sõnatu, tuleb välja et ma olen grupifotograaf. Samas eks iga võistlus on oma zhürii nägu ja ega ma nüüd sellest võistluse tulemusest paremaks fotograafiks ei saanud, aga tegelikult oli korraks kuradi uhke tunne, umbes nagu…..umbes nagu… Talupäevadel valitud kõige ilusamal kukel.

Panen siia need kolm pilti üles ka, mis auhinnad said ja link kõikidele tulemustele: SIIN

Vot selline tore lugu seekord, ega siin väga mingit moraali polegi, aga kuna sai maha hõigatud, et hästi läks, siis peab ju pikemalt Teile ära rääkima, mis juhtus ja kus juhtus.

ikka-seesama-nüüd-medalitega-k.

Natuke veel kõrbes

kaupers — Sun, 17 Jan 2010 19:44:43 +0000

Kuna väljas on nii ilus ja pikalt juba nii ilus, siis on kõik fotokaga inimesed vastavalt oma võimetele seda ilu ka jäädvustanud, mis on suurepärane. Aga mulle tundub, et hetkel on tekkinud talve piltide “tromb”, ehk et nagu lumestki, on nendest piltidest kõik korraks ummistunud. Lisaks sellele, et talvepiltide kogus on liiga suur, on neid ka imelik vaadata, kui tead, et peaks hoopis aknast välja vaatama või õue minema. Seetõttu soojendan teie jahedat meelt veel mõne sooja pildiga.

Mul on nüüd võimalus olnud käia Siinai poolsaarel juba 8 korda ja ma ei kavatsegi punastada….et-mida-kuradit-sa-seal-turistide-pesas-teed. Ma ütleks, et Siinai kivikõrbe maastik on üks omanäolisemaid maailmas ja arvestades kui olulist rolli on see Aafrika ja Aasia vahele kiilutud maakolmnurk juba aastatuhandete vältel mänginud, siis ei peaks nägema seal ainult 30 aastaga kerkinud turistide küla.

Sinna kõrbesse on ise küll väga keeruline pääseda st. kui sul ei ole seal kohapeal mõnda sõpra, siis oledki sunnitud turiste täislitsutud bussi suunduma ja “beduiinidega teed jooma” ja “kaamelil istuma”. Aga mul on õnne olnud ja mul on sõbrad. Äitähh Olav ja Tony, et ma olen näinud hoopis teistsugust maad, kui 99,9% turistidest, kes sinna lendab.

Maailmalõpu kino

kaupers — Wed, 13 Jan 2010 11:58:29 +0000

….kuskil selle aastatuhande alguses saabus Siinaile üks hull prantslane, kes suitsetas natuke sõpradega koos head kanget kanepit ja mõtles, et kõrbest on puudu üks asi – kino! Mõeldud tehtud, mees lendas tagas Pariisist, et endale investoreid hankida ja hakkas tööga pihta. Koos kohalike nupumeestega leiutati konstruktsioon ekraani jaoks, Kairost osteti ära vana kino sisustus ja projektorid ja oligi enamvähem kõik valmis – kino keset lagedat kõrbe, in the middle of nowhere…

Mees unustas ära ainult ühe asja, egiptlastele ei meeldi kui eurooplastel on paremad mõtted kui neil, eriti kui need mõtted veel piisavalt hullumeelsed on, see tekitab neis kõhedust, kadedust ja hirmu. Nii juhtuski, et kinos ei näidatud kunagi ühtegi filmi, kuna kohalikud saboteerisid ära suurel avapeol elektrigeneraatori ja tegid kõik, et Siinai kuberner sellese projekti võimalikult negatiivselt suhtuks.

Nii ta seisabki, mälestusmärk teisest dimensioonist üksi keset kõrbe.