Tore tunne oli täna hommikul läbi vaikse vanalinna sõita, kus majadel olid lipud reas, turistegi veel polnud hulkumas ja kõik oli kuidagi uhke ja rahulik. Mõtlesin seepeale, et täna on just see päev, kus võiks ühe patriootliku kalduvusega postituse siia oma päevaraamatusse sirgeldada.
Ma olen ka ennem vist maininud, et on mõned paigad Eestimaal, kus ma ennast eriliselt hästi tunnen ja üks nendest paikadest on Muhumaa. Olgugi, et ma ei tea, et mul seal kasvõi kaugeidki juuri oleks, ega seo mind Muhumaaga ükski eriline sündmus. Aga alati kui Koguva külas kiviaedade vahel mõned sammud saan teha, tunnen juba seda eriliselt tuttavat tunnet.
Siin on üks pildirida Muhumaa majadest, mis sobib natuke tänasesse päeva. Mulle tundub, et saartel on ka eestlase vaim ja isemoodi olemise jonn kõige paremini säilinud. Nii et nendes 500 aasta vanuste külade kiviaedade vahel on seda kõike kohe nagu tunda.
Egas muud kui head seda va’ päeva, uhket eestlaseks olemist ja meisterdame kratte ka järgmised 500 aastat üheskoos edasi!
Tore tunne oli täna hommikul läbi vaikse vanalinna sõita, kus majadel olid lipud reas, turistegi veel polnud hulkumas ja kõik oli kuidagi uhke ja rahulik. Mõtlesin seepeale, et täna on just see päev, kus võiks ühe patriootliku kalduvusega postituse siia oma päevaraamatusse sirgeldada.
Ma olen ka ennem vist maininud, et on mõned paigad Eestimaal, kus ma ennast eriliselt hästi tunnen ja üks nendest paikadest on Muhumaa. Olgugi, et ma ei tea, et mul seal kasvõi kaugeidki juuri oleks, ega seo mind Muhumaaga ükski eriline sündmus. Aga alati kui Koguva külas kiviaedade vahel mõned sammud saan teha, tunnen juba seda eriliselt tuttavat tunnet.
Siin on üks pildirida Muhumaa majadest, mis sobib natuke tänasesse päeva. Mulle tundub, et saartel on ka eestlase vaim ja isemoodi olemise jonn kõige paremini säilinud. Nii et nendes 500 aasta vanuste külade kiviaedades on seda kõike kohe nagu tunda.
Egas muud kui head seda va’ päeva, uhket eestlaseks olemist ja meisterdame kratte ka järgmised 500 aastat üheskoos edasi!
